Ärevus ei pea juhtima sinu elu

Sa hakkad oma elu korraldama selle järgi, kas ärevus võib tekkida või mitte.

Kas ma saan sinna minna?

Kas ma saan üksi olla?

Kas ma saan reisile minna?

Kas ma saan selle vestluse ära pidada?

Kas ma saan selle otsuse teha?

Kas ma saan hakkama, kui ärevus tuleb?

Need küsimused võivad hakata sinu valikuid järjest rohkem mõjutama.

Kui ärevus hakkab otsustama sinu eest

Ärevus ei pea alati tähendama seda, et sa jätad midagi tegemata.

Mõnikord hakkad sa lihtsalt tegema asju teistmoodi.

Valida koha, kust on lihtne lahkuda.

Võtta kellegi kaasa.

Kontrollida mitu korda, kas kõik on korras.

Otsida enne minekut infot.

Analüüsida võimalikke probleeme.

Mõelda läbi, mida teha, kui midagi peaks juhtuma.

Väljastpoolt võib elu tunduda täiesti normaalne.

Sinu sees võib aga toimuda pidev valmisolek.

„Mis siis, kui...?“

Ja mida rohkem sa oma elu selle küsimuse järgi korraldad, seda rohkem võib ärevus sinu valikuid mõjutada.

Võib-olla ei ole küsimus selles, kuidas ärevust vältida

Kui ärevus hakkab sinu elu juhtima, võib tekkida soov leida võimalikult palju viise selle vältimiseks.

Vältida olukordi.

Vältida mõtteid.

Vältida ebamugavaid tundeid.

Vältida võimalust, et midagi läheb valesti.

Vältida isegi neid kohti, kus kunagi ärevus tekkis.

Probleem on selles, et mida rohkem sinu elu muutub ärevuse vältimiseks, seda väiksemaks võib muutuda sinu vabadus.

Sa saad küll vähem võimalusi ärevust kogeda.

Aga samal ajal saad ka vähem võimalusi elada täpselt sellist elu, mida tegelikult tahad.

Ärevuse ümber ehitatud turvatsoon võib muutuda väiksemaks

Alguses võib vältimine olla väga väike.

„Täna ma ei lähe.“

Siis:

„Ma lähen, aga ainult koos kellegagi.“

Seejärel:

„Ma lähen ainult siis, kui saan kiiresti ära tulla.“

Ja lõpuks:

„Võib-olla on lihtsam üldse mitte minna.“

Nii võib turvatsoon muutuda järjest väiksemaks.

Mitte sellepärast, et inimene oleks nõrk.

Vaid sellepärast, et tema aju on õppinud seostama teatud olukordi ohuga ja vältimine annab hetkeks kergendust.

Ülemõtlemine võib hoida sama mustrit üleval

Ärevus ei pea alati väljenduma vältimises.

Mõnikord toimub kogu võitlus inimese peas.

Sa analüüsid.

Mõtled läbi.

Proovid ette näha.

Otsid võimalikke probleeme.

Mõtled, mida oleks pidanud teisiti tegema.

Ja loodad, et kui oled piisavalt palju mõelnud, saad lõpuks kindluse.

Aga täielikku kindlust ei pruugi tulla.

Siis tekib järgmine küsimus.

Ja veel üks.

Ja veel üks.

Nii võib ülemõtlemisest saada teine viis, kuidas püüad ärevust kontrollida.

Mis siis, kui probleem ei ole ainult ärevus?

See on küsimus, mida ma oma töös oluliseks pean.

Kui inimene ütleb:

„Ma tahan lihtsalt, et ärevus ära läheks,“

siis saan sellest väga hästi aru.

Olen ise ärevust kogenud.

Aga ma tahan vaadata ka sügavamale.

Miks ärevus üldse nii tugevalt sinu elu mõjutab?

Mida sa kardad?

Miks on kontroll sinu jaoks nii oluline?

Miks on ebakindlust nii raske taluda?

Miks hakkad olukordi vältima?

Miks otsid pidevalt kinnitust?

Miks mõtled samu asju ikka ja jälle läbi?

Need küsimused võivad aidata mõista, milline muster ärevust tegelikult üleval hoiab.

Ma olen selle ise läbi kogenud

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.

Seetõttu ei vaata ma ärevust ainult kõrvalt.

Tean, kui tugevalt võib see mõjutada inimese mõtteid, enesetunnet ja valikuid.

Tean ka seda, kui lihtne on hakata otsima järjest uusi võimalusi, kuidas ennast rahustada või ebamugavust vältida.

Minu jaoks ei olnud kõige olulisem õppida oma elu ärevuse ümber paremini korraldama.

Olulisem oli jõuda selleni, mis oli probleemi taga.

See on ka see, millele oma töös keskendun.

Ma ei taha aidata sul lihtsalt ärevusega paremini elada

Minu eesmärk ei ole õpetada sind oma elu lõputult ärevuse järgi kohandama.

Samuti ei taha ma, et peaksid iga kord ärevuse tekkides otsima uue tehnika, millega see võimalikult kiiresti ära saada.

Minu jaoks on oluline minna sügavamale.

Mis on selle kõige juur?

Millised mustrid on kujunenud?

Mida sa tegelikult kardad?

Millist sisemist vajadust ärevus väljendab?

Miks on tekkinud vajadus kontrollida, vältida, analüüsida või kindlustunnet otsida?

Kui hakkame neid küsimusi vaatama, ei tegele me enam ainult nähtava sümptomiga.

Ärevus ei pea sinu eest otsustama

Võib-olla ei ole eesmärk jõuda eluni, kus sa mitte kunagi enam ärevust ei tunne.

Võib-olla on eesmärk jõuda kohta, kus ärevus ei juhi enam sinu otsuseid.

Kus sa ei pea enne iga sammu küsima, kas sul on piisavalt turvaline.

Kus sa ei pea kogu aeg oma enesetunnet kontrollima.

Kus sa ei pea iga ebamugavat tunnet kohe lahendama.

Kus sinu elu ei ole üles ehitatud küsimusele:

„Kuidas ma saan vältida ärevust?“

vaid küsimusele:

„Kuidas ma tegelikult tahan elada?“

Selle poole liikumiseks võib olla vaja minna sümptomist sügavamale.

Minu töö on tegeleda ärevuse taga olevate juurte ja mustritega, mitte lihtsalt probleemile katet peale panna.

Kui tunned, et oled valmis oma ärevust sügavamalt mõistma, toimub nõustamine üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.