Miks ärevuse vältimine probleemi tegelikult ei lahenda?

Kui mõni koht tekitab halva enesetunde, hakkad seda vältima. Kui mõni olukord tundub liiga pingeline, jätad minemata. Kui kardad, et sul võib tekkida paanikahoog, hakkad mõtlema, kus oleks võimalik kiiresti lahkuda või kelle poole saaks vajadusel pöörduda.

Hetkel võib see tunduda väga mõistlik.

Sa saad ju ebameeldivast tundest eemale.

Ja tõepoolest – vältimine võib anda kohese kergenduse.

Aga just siin võib peituda üks ärevuse keerukamaid ringe.

Miks vältimine tundub nii hästi toimivat?

Oletame, et sul on olukord, mida kardad.

Mõte sellele tekitab ärevust.

Sa otsustad mitte minna.

Ärevus langeb.

Aju saab väga lihtsa sõnumi:

„Hea, et me sinna ei läinud. Nii olime turvalised.“

Järgmisel korral võib sama olukord tunduda veel ohtlikum.

Tekib taas ärevus.

Väldid uuesti.

Saad taas kergendust.

Nii võib kujuneda muster:

ärevus → vältimine → kergendus → veel suurem vajadus vältida.

Mida kauem see kestab, seda rohkem võib elu hakata ärevuse järgi kohanduma.

Ärevus võib hakata otsustama sinu eest

Võib-olla sa ei lähe enam üksi kuhugi.

Võib-olla väldid ühistransporti.

Võib-olla ei lähe rahvarohketesse kohtadesse.

Võib-olla ei räägi koosolekul kaasa.

Võib-olla loobud reisimisest.

Võib-olla ütled ära kohtumistest, kuigi tegelikult tahaksid sõpradega kokku saada.

Võib-olla valid töö, suhte või elukoha osaliselt selle järgi, kas see tundub sinu ärevuse jaoks „turvaline“.

Ühel hetkel võib olla raske isegi märgata, kus lõpeb sinu enda soov ja kus algab ärevuse dikteeritud otsus.

Küsimus ei ole enam:

„Mida ma tahan teha?“

vaid:

„Mida ma saan teha nii, et ärevus ei tekiks?“

See on väga suur erinevus.

Ka vältimise varjatumad vormid võivad hoida probleemi alles

Vältimine ei pea alati tähendama, et sa jätad midagi tegemata.

Mõnikord lähed olukorda, kuid teed kõik selleks, et ennast seal turvaliselt tunda.

Võib-olla istud alati ukse lähedal.

Võib-olla võtad kellegi kaasa.

Võib-olla kontrollid enne mitu korda, kas sul on kõik vajalik olemas.

Võib-olla jälgid kogu aeg oma keha.

Võib-olla otsid teiste käest kinnitust, et kõik on korras.

Väliselt oled olukorras kohal.

Sisemiselt oled aga pidevalt valmis põgenema.

Ka selline käitumine võib olla seotud vajadusega ärevust kontrollida.

Aga miks inimene üldse vältima hakkab?

Siin on minu jaoks oluline koht, kuhu sügavamale vaadata.

Lihtne oleks öelda:

„Ära väldi.“

Aga sellest üksi ei piisa.

Olulisem on mõista:

Mida sa tegelikult kardad?

Kas sa kardad ärevuse tunnet?

Kas kardad paanikahoogu?

Kas kardad, et kaotad kontrolli?

Kas kardad teiste hinnangut?

Kas kardad, et sinuga juhtub midagi?

Kas kardad, et ei saa hakkama?

Või on selle kõige taga midagi veel sügavamat?

Kui me keskendume ainult sellele, et inimene peab vähem vältima, võime tegeleda nähtava käitumisega, kuid jätta puutumata selle põhjuse, miks vältimine üldse nii vajalikuks muutus.

Ma ei taha õpetada sind lihtsalt oma ärevust taluma

Minu lähenemine ei ole see, et inimene peab õppima järjest rohkem ebamugavust kannatama või ennast jõuga olukordadesse suruma.

Ma tahan aru saada, mis on selle ärevuse taga.

Miks see olukord sinu jaoks nii palju tähendust kannab?

Mida sa kardad, et see olukord sinu kohta ütleb?

Mida sa püüad vältimisega ära hoida?

Millised uskumused või varasemad kogemused võivad olla selle mustri kujunemist mõjutanud?

Need küsimused viivad meid sümptomist sügavamale.

Ma olen ise selle läbi kogenud

Olen ise ärevust kogenud ja sellest umbes kümme aastat tagasi välja tulnud.

Seetõttu tean, kui ahvatlev võib olla otsida järjest uusi võimalusi, kuidas ärevust mitte tunda.

Aga minu jaoks ei olnud lahendus selles, et õppisin lihtsalt paremini oma elu ärevuse järgi korraldama.

Just vastupidi – oluline oli hakata mõistma seda, mis ärevust tegelikult üleval hoiab.

See kogemus on üks põhjus, miks minu nõustamise fookus on probleemiga sügavamalt tegelemisel.

Kui tunned, et ärevus hakkab sinu elu piirama

Kui avastad, et valid järjest rohkem oma tegemisi selle järgi, kas need tekitavad ärevust või mitte, tasub sellele mustrile tähelepanu pöörata.

Ärevus ei pea otsustama, kuhu sa lähed, kellega kohtud, mida teed või milliseid võimalusi oma elus vastu võtad.

Ja samal ajal ei pea lahendus olema lihtsalt järjekordne tehnika, mille abil ärevus hetkeks väiksemaks muuta.

Minu töö on vaadata koos sinuga sügavamale – ärevuse juurteni ja mustriteni, mis seda üleval hoiavad.

Kui soovid sellest rääkida, toimub nõustamine üle veebi.

Evelin Vahter

Broneeri siit

Kui ärevusega kaasnevad väga tugevad või kiiresti süvenevad sümptomid või sul on põhjust muretseda oma tervise pärast, pöördu sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.