Mis on ärevus ja millal võiks abi otsida?

Ärevus on inimese loomulik reaktsioon olukordadele, mida tajume ebakindlate, keeruliste või ohustavatena. Mõõdukas ärevus võib olla kasulik – see aitab meil olla tähelepanelik, valmistuda olulisteks olukordadeks ja reageerida võimalikele ohtudele. Probleem võib tekkida siis, kui ärevus muutub liiga tugevaks, kestvaks või hakkab piirama igapäevast elu.

Ärevus võib väljenduda erinevalt. Mõnel inimesel avaldub see pideva muretsemise ja ülemõtlemisena, teisel rahutuse, sisemise pinge või kehaliste sümptomitena. Mõnikord võivad tekkida ka paanikahood, tugev hirm teatud olukordade ees või soov neid olukordi täielikult vältida.

Milline võib ärevus välja näha?

Ärevusega võivad kaasneda näiteks:

• pidev või liigne muretsemine;
• ülemõtlemine ja raskus mõtteid välja lülitada;
• tunne, et pead erinevaid olukordi pidevalt läbi analüüsima;
• rahutus ja sisemine pinge;
• keskendumisraskused;
• uneprobleemid;
• südamekloppimine või muud kehalised aistingud;
• hirm tuleviku või võimalike halbade sündmuste ees;
• teatud olukordade vältimine;
• paanikahood.

Kõik inimesed ei koge ärevust ühtemoodi. Samuti ei tähenda üksik ärevuse sümptom automaatselt ärevushäiret.

Ärevus ja ülemõtlemine

Ülemõtlemine võib olla ärevusega tihedalt seotud. Kui inimene kardab, et midagi võib valesti minna, võib mõistus hakata otsima võimalikke ohte ja erinevaid stsenaariume.

Mõtted võivad liikuda näiteks küsimuste ümber:

„Mis siis, kui midagi läheb valesti?“

„Kas ma ütlesin midagi valesti?“

„Mis siis, kui ma ei saa olukorraga hakkama?“

„Kas ma peaksin selle olukorra pärast veel muretsema?“

Selline mõtlemine võib anda hetkeks tunde, et probleemiga tegeletakse. Samas võib pidev analüüsimine ja võimalike stsenaariumide läbimängimine ärevust hoopis suurendada.

Ülemõtlemisest võib tekkida ring, kus inimene püüab ärevusest vabanemiseks veel rohkem mõelda, kuid mida rohkem ta mõtleb, seda rohkem küsimusi ja kahtlusi tekib.

Millal võiks ärevuse tõttu abi otsida?

Abi võib olla mõistlik otsida siis, kui ärevus hakkab mõjutama sinu igapäevast elu.

Näiteks kui:

• sul on raske tööle või õppimisele keskenduda;
• ärevus häirib und;
• väldid olukordi, mida tegelikult sooviksid kogeda;
• muretsemine võtab suure osa sinu päevast;
• tunned pidevat sisemist pinget;
• kardad paanikahoogude kordumist;
• sotsiaalsed olukorrad tekitavad tugevat ärevust;
• tunned, et ülemõtlemist on raske peatada;
• ärevus mõjutab sinu suhteid või enesetunnet.

Abi otsimiseks ei pea ootama hetkeni, mil olukord muutub väga raskeks. Mõnikord võib olla kasulik rääkida spetsialistiga juba siis, kui tunned, et tahad oma kogemust paremini mõista ja leida uusi viise ärevusega toimetulekuks.

Ärevusest rääkimine võib olla esimene samm

Professionaalne nõustamine võib pakkuda turvalist ja hinnanguvaba ruumi, kus rääkida sellest, mida sa koged. Koos saab uurida, millised mõtted, harjumused ja olukorrad võivad ärevust üleval hoida ning millised võimalused võiksid aidata sul paremini toime tulla.

Kui sinu jaoks on tuttavad pidev muretsemine, ülemõtlemine, paanikahood, sotsiaalne ärevus või pidev pingeseisund, ei pea sa nende kogemustega üksi jääma.

Evelin Vahter pakub ärevuse nõustamist üle veebi.

Kui soovid oma ärevusest, muretsemisest või ülemõtlemisest rääkida, saad broneerida nõustamise aja.

Broneeri siit

Kui ärevuse sümptomid on väga tugevad, kiiresti süvenevad või tekitavad muret võimaliku terviseprobleemi pärast, on oluline pöörduda sobiva tervishoiutöötaja poole. Nõustamine ei asenda meditsiinilist diagnoosi ega ravi.