Ärevus- ja paanikahäire
Kogemusnõustaja
Broneeri aeg siit:
https://evelinvahter.com/kontakt/broneering
- Evelin
Paanikahäire põhiliseks iseärasuseks on korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud mingi kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud. 1) Ärevuse sümptomid võivad varieeruda, tavalised on ootamatu algusega
2) hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem. 3) hoogude sagedus ja häire kulg on varieeruvad. 4) paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient enamasti katkestab käimasoleva tegevuse ja põgeneb situatsioonist. 5) kui hoog tekib mingis spetsiifilises situatsioonis, nagu rahvahulgad, võib patsient hiljem hakata seda situatsiooni vältima. (s. t. lisandub agorafoobia). 6) Sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu üksinda jäämise või avalikesse kohtadesse mineku ees (sekundaarne agorafoobia). 7) Sageli lisandub püsiv hirm paanikahoogude kordumise ees. Diagnostilised juhised (RHK-10; vt. ka RHK-10/RC)
DiferentsiaaldiagnoosFoobiad: kui paanikahoog tekib ainult kindlas foobses situatsioonis, käsitletakse seda RHK-10-s kui foobia raskuse näitajat ning seetõttu tuleks eelistada foobia diagnoosi. Depressioon: paanikahood võivad olla sekundaarsed depressiivsele häirele, eriti meestel;
Somaatilised haigused.
|
Etioloogia 1. Pärilikkus (kõrgenenud ärevusvalmidus) ja ärevuse bioloogilised mehhanismid 2. Paanikahäire kognitiivne teooria (vt. Paanikahäire kognitiivne skeem) 3. Integratiivne mudel |
Ravi 1. Kognitiivne psühhoteraapia 2. Psühhofarmakoteraapia: AD-d (STI)
|
Peamiseks jooneks on üldistunud ja püsiv ärevus, mis ei ole seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega või ei ole see tendents tugevalt väljendunud (s.t. see on vabalt lainetav ärevus). Sagedasemateks kaebusteks on:
Suurenenud ohutunne: esineb mitmesuguseid muremõtteid ja halbu eelaimdusi (näiteks, et inimene ise või tema sugulased võiksid haigestuda või juhtub mingi õnnetus). Kulg on varieeruv, kuid sagedasti on lainetava ja kroonilise iseloomuga. Häire on sagedasem naistel ja tavaliselt seotud kroonilise keskkonnastressiga. Diagnostilised juhisedPatsiendil peavad esinema ärevuse primaarsed sümptomid enamusel päevadest vähemalt mõni nädal järjest mitme kuu jooksul. Need sümptomid peaksid sisaldama tavaliselt järgnevaid elemente: (a) ootusärevus (mured võimaliku ebaedu pärast tulevikus, nagu nõeltel oleku tunne, keskendumisraskused jne.); (b) lihaspinge (närviline nihelemine, pingepeavalu, värisemine, võimetus lõõgastuda); (c) vegetatiivne hüperaktiivsus (peapööritus, higistamine, tahhükardia või tahhüpnoe, epigastraalne düskomfort, nõrkus, suukuivus jne.). Lastel võib esiplaanil olla sage rahustamisvajadus ja korduvad somaatilised kaebused. |
Ravi 1. Psühhoteraapia 2. SSRI 3. Anksiolüütikumid (lühiajaliselt) |
Segatüüpi ärevushäired |
Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire (F41.2) Esinevad ärevuse- ja depressiooni sümptomid määral, mis ei võimalda diagnoosida depressiooni (F32) ega muud ärevushäiret.
Levik: |
Muud segatüüpi ärevushäired (F41.3) |
Seda kategooriat võib kasutada häirete korral, mis vastavad generaliseerunud ärevuse (F41.1) kriteeriumidele ja omavad veel mõne teise F4-s esitatud häire sümptome (kuigi sageli lühiajaliselt), kuid ei vasta täielikult kõigile lisahäire kriteeriumidele. Sagedasemad näited oleksid sundseisundid (F42), dissotsiatiivsed häired (F44), somatisatsioonihäire (F45), diferentseerumata somatoformne häire (F45.1) ja hüpohondria (F45.2). Kui sümptomid, mis vastavad antud häirete kriteeriumidele, ilmnevad tihedas seoses olulise muutusega elus või stressoorse elusündmusega, võiks kasutada kategooriat F43.2 |
Oluliseks iseärasuseks on korduvad obsessiivsed e. sundmõtted või kompulsiivsed e. sundteod. Kulg: häire algab tavaliselt noorukieas või varases täiskasvanueas. Kulg on varieeruv ja depressioonisümptomite puudumise korral enamasti krooniline. Obsessiivsed e. sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis stereotüüpsel viisil tungivad pidevalt subjekti teadvusse.
Need proportsioonid on erinevates kultuurides ligikaudu samad. Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine.
Kuigi sundteod on tavaliselt egodüstoonsed, on 15% patsientidest veendunud rituaalide mõttekuses ja kasulikkuses, isegi kui need on vaevavad. Obsessiivsete sümptomite, eriti obsessiivsete mõtete ja depressiooni vahel on tihe seos.
Obsessiiv-kompulsiivsed häired esinevad võrdselt nii meestel kui naistel (M = N) Sageli võib leida märgatavaid anankastseid isiksusejooni. |
Levik üldpopulatsioonis on: 1) elu jooksul OKH esinemissagedus on 2-3% (life-time prevalence); 2) käesoleval hetkel 1% (point prevalence); 3) obsessiiv-kompulsiivne sündroom esineb 5-6% elanikkonnast. Esinemissagedus on meestel ja naistel võrdne Vanus
|
Komorbiidsus
|
Diagnostilised juhisedObsessiivsed sümptomid või kompulsiivsed teod või mõlemad korraga peavad esinema enamusel päevadest vähemalt kahe järjestikuse nädala vältel ning nad peavad olema distressi allikaks või häirima isiku tegevust. Obsessiivsetel sümptomitel peavad olema järgmised omadused: (a) inimene peab neid kogema kui oma mõtteid või impulsse; (b) peab olema vähemalt üks mõte või tegu, mida püütakse edutult ikka veel ohjeldada ka siis, kui teiste mõtete suhtes vastupanu juba puudub; (c) mõte või sooritatav tegu ei tohi valmistada rahulolu (lihtsalt pingest või ärevusest vabanemist ei saa selles mõttes vaadelda kui mõnu või rahuldust pakkuvat tegevust); (d) mõtted, kujutlused või impulsid peavad ebameeldivalt korduma. Depressioon. OKH ja depressiivsete häirete eristamine võib vahel olla väga komplitseeritud, kuna need häired esinevad sageli koos.
Juhuslikud paanikahood või nõrgad foobiasümptomid ei välista sundseisundi diagnoosi. Obsessiivseid sümptomeid, mis esinevad skisofreenia, Tourette'i sündroomi või orgaanilise psüühikahäire korral, tuleb käsitleda nende seisundite osana. Kuigi obsessiivsed mõtted ja kompulsiivsed teod esinevad tavaliselt koos, on siiski kasulik püüda määrata, kumb neist domineerib, kuna need häired võivad reageerida erinevale ravile. |
|
Obsessiivsed häired võivad siin avalduda ideedena, kujutlustena või impulssidena mingiks tegevuseks.
Ruminatsioonid: Vahel on mõtted lihtsalt kasutud, sisaldades tähtsusetute alternatiivide lõputut poolfilosoofilist targutlemist.
|
F42.1 Valdavalt sundtegudega |
Enamus kompulsiivsetest e. sundtegudest on seotud: Sellise käitumise aluseks on ärevus/hirm, tavaliselt mingi ohu ees, mis on suunatud patsiendile või on patsiendi enda põhjustatud, ning samas on rituaalne tegu tegelikult kasutu või sümboolne püüdlus seda ohtu vältida. Üldiselt on neid häireid meestel ja naistel ühesuguse sagedusega, kuid kätepesemise rituaal on tüüpilisem naistele ja aeglus tegevuses ilma kordamisteta meestele. Kompulsiivsed rituaalsed aktid on depressiooniga nõrgemini seotud kui obsessiivsed mõtted ja on kergemini mõjustatavad käitumisteraapiaga. |
F42.2 Segatüüpi obsessiiv-kompulsiivne häire |
Enamusel obsessiiv-kompulsiivsetest patsientidest on nii obsessiivsed mõtted kui ka kompulsiivne käitumine. Seda kategooriat tuleks kasutada, kui mõlemad alakategooriad on ühtviisi väljendunud, nagu see paljudel juhtudel ongi. Siiski on kasulik püüda määrata neist üks juhul, kui see on kliinilises pildis selgelt domineeriv, kuna obsessiivsed mõtted ja kompulsiivsed teod võivad reageerida ravile eri moodi. |
Kirjuta esimene kommentaar